valimas käidud.

vaatan aknast välja, loen juhan liiv vari ja kuulan laura junson & the jeth.

aknast paistab ainult puud, mis on raagus juba eelmise aasta sügise lõpust, tiik, mis muutub varsti rannaks ja mõned lume künkad, mis sulavad varsti.

tahaks juba, et eksamid oleks sooritatud ja gümnaasium lõpetatud ja ma oleks TÜVKA uus tudeng

ma ei taha ju palju asju ja seda pole ju palju nõutud?! ja isegi karl ristikivi on öelnud, et:"Koolitunnistus ei tähenda midagi — alles elus näitab inimene, mis ta tõepoolest väärt on." 

ma peaks end tagasi hoidma ja mitte rohkem enda tundeid välja näitama, ma ei taha, et mina või tema haigeks saaks. 
kui ma vaid oskaks inimeste mõtteid lugeda, lihtsalt saaks ma teada, mis toimub.