õige valik

Kohe kohe ongi mul esimene aasta tudengina läbi ja ees on veel ootamas 5 eksamit, aga ma tean, et need ma saan ainult A-Eni ehk positiivselt tehtud. Kes veel ei tea, siis ma õpin veel 3 aastat huvijuht-loovtegevuseõpetajaks. See on laiahaardeline eriala, sest ma võin olla koolis huvijuht, suvelaagris kasvataja, sotsiaal- ja/või lastekaitsetöötaja kov'is... jeesus, ma võin olla kõik, kus on noored. Tooge mulle ainult noori ja ma olen kohal. Tegelikult see oli natukene liialdatud, aga põhimõte jääb samaks.

Tekib kindlasti mõnel küsimus, et miks selline eriala? No nagu Kalju Komissarov on öelnud:"Huvijuhid on perse kukkunud näitlejad." Täitsa võimalik, sest kes näitlejaks ei saa lavakas või tüvkas, siis tullakse aastaks huvijuhiks ja proovitakse uuesti, halvemal juhul jäädaksegi. Igas tahes, ka mul oli põhikoolis väike unistus näidelda teatrilavadel ja olla näitleja, aga siis tekkis mingi sein ette ja viskas kõik kopa ette ning ma otsustasin, et näitlejaks ma ei saa, kuigi üsna paljud kiitsid ja soovitasid ikkagi edasi tegeleda näitlemisega, aga ma sain aru, et see pole minu eriala. 11.klassi lõpus, 12.klassi alguses ma pidin otsuse langetama ja mõtlema, mida ma edasi teen? Kas lähen tööle või jätkan kooliteed. Ma teadsin, et ma pole inimene, kellele meeldiks olla klienditeenindaja ja kellele meeldiks hirmsasti kool ja õppimine, aga otsuse ma pidin tegema ning ma hakkasin nii Tallinna kui ka Tartu Ülikooli lehtedel kondama. Kuna 10.klassis pakkus mulle huvi psühholoogia, siis ma otsustasin minna esialgu Tallinna Ülikooli Õpilasakadeemiasse rakenduspsühholoogiat õppima, aga see polnud see eriala mida ma oleks hullumeelselt tahtnud õppida, sest see oli liiga kuiv. 11.klassis käisin taaskord Tallinna Ülikooli Õpilasakadeemias, aga seekord ajakirjandus ja imagoloogia. See oli tõesti huvitav eriala ja ma mõtlesin, et äkki ajakirjandus ongi see eriala, kuhu ma tahakski minna, aga põntsu pani sellele see, et ma läksin Tartu Ülikooli tudengivarjuks ja sattusin ainesse, esiteks, mis oli meeletult kuiv ja igav ja teiseks, sain 2.kursuse tudengi. Aga ma ei andnud veel alla ja hakkasin suurt otsingutööd tegema ja need kandsid vilja, sest mulle jäi silma Viljandi Kultuuriakadeemias eriala huvijuht-loovtegevuseõpetaja. Ma vaatasin, et see hõlmab kõiki asju, nagu ma ees pool mainisin. Ma tundsin, et noored on need, kellega ma võiks oma tulevikku seostada. Ja tadaradaaa... siin ma olengi.

Märtsikuus fb lehel jagati kuulutust, et otsitakse Õpilasmalevasse uusi rühmajuhte. Kuna see hõlmab minu eriala, siis ma mõtlesin, et ma proovin ja vaatan mis saab. Esialgu pidin saatma CV ja motivatsioonikirja. Mingi aeg sain ma kõne Teelelt, et mind on kutsutud vestlusele. Ohhoo, üks etapp on läbitud jäänud on vaid vestlus. See vestlus oli tõesti meeldiv, ma tundsin end kindlalt ja ma tundsin, et see vestlus läks tõepoolest hästi ning nii see ka läks, sest ma sain meili, kus mulle teatati, et ma sain rühmajuhiks. Minu poolne osa on käia Õpilasmaleva koolitustel ning sooritada laagrikasvataja eksam, mis on ka kohe kohe tulemas. Lisaks Tallinna Õpilasmaleva rühmajuhina olen ma ka Tartu Noorte Maleva rühmajuht. Seega, tuleb kirju-mirju ja erialaline suvi. Siiani ma tunnen, et ma olen õige valiku teinud.